Malaia kriis

Malaia kriis
	Osa Aasia dekoloniseerimisest ja külmast sõjast
	Briggsi plaani alusel kodudest välja tõstetud tsiviilisikud
Toimumisaeg	16. juuni 1948 – 31. juuli 1960 ; (12 aastat, 1 kuu, 2 nädalat ja 1 päev)
Toimumiskoht	Kalimantan, Malaka poolsaar, Lõuna-Tai, Singapur
Tulemus	Rahvaste Ühenduse võit ; Malaia Föderatsiooni iseseisvumine 31. augustil 1957
Osalised
Rahvaste Ühendus: ; Suurbritannia Malaia Föderatsioon; Singapuri Koloonia; Keenia Koloonia; Lõuna-Roeesia ; (–1953); Rodeesia ja Nysaland (1953–); Fidži Koloonia; Austraalia ; Uus-Meremaa ; Toetus: ; Ameerika Ühendriigid ; Tai ; Taiwan	Kommunistid: ; Malaya Kommunistlik Partei Malaia Rahvavabastusarmee;
Kaotused
1346 hukkunut ; 519 hukkunut ; 2406 haavatut	6710 hukkunut ; 1289 haavatut ; 1287 vangi langenut ; 2702 andis alla
	Tsiviilkaotused: ; 5000

Malaia kriis oli aastatel 1948–1960 Malaia Föderatsioonis (tänapäeva Malaisias) toimunud sissisõda Malaia Kommunistliku Partei (MKP) relvastatud tiiva Malaia Rahvavabastusarmee (MRVA) kommunistlike vabadusvõitlejate ja Rahvaste Ühenduse (RÜ) ja Briti impeeriumi relvajõudude vahel. Kommunistide eesmärgiks oli Malaia iseseisvumine Briti impeeriumist ning sotsialistliku majanduskorra kehtestamine. Rahvaste Ühendus võitles kommunismi leviku vastu ning Briti majandus- ja koloniaalhuvide eest.^[1]^[2]

Konflikt algas koloniaalajal ning jätkus ka pärast Malaia iseseisvumist aastal 1957. MRVA nimetas konflikti Briti-vastaseks rahvavabastussõjaks, britid nimetasid seda "hädaolukorraks", sest ametliku kodusõja korral oleks Londoni investoritel ja istandustel põhinev majandussüsteem võinud kokku kukkuda.^[3]^[4]

17. juunil 1948 kuulutas kuberner Edward Gent Briti Malaias välja hädaolukorra, kuna rünnakutes kasvandustele oli hukkunud neli inimest.^[5] Rünnakud olid toime pandud kättemaksuks koloniaalvõimu poolt tapetud vasakaktivistide tapmise eest. Kommunistid kogunesid Chin Pengi juhtimisel Malayia džunglites ning lõid Briti koloniaalvõimuga võitlemiseks MRVA. MRVA võitlejad olid kommunistliku sissiarmee Malaia Jaapani-vastase Rahvaarmee (MJVRA) veteranid. MJVRA oli teise maailmasõja ajal brittide poolt loodud, treenitud, relvastatud ja rahastatud sissiarmee, mille eesmärgiks oli olnud võitlus Jaapani keiserliku armeega.^[6] Enamik kommunistlike mässuliste toetajatest olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit väinade hiinlaste rahva esindajad, kelles enamik elas vaesuses ning pidi taluma etnilist tagakiusamist (muu hulgas ei tohtinud nad osaleda valimistel). Kommunistide usk klassiteadvusse ning rahvuslikku ja soolisesse võrdõiguslusse meelitas MRVA-ga ja tsiviilvõrgustikuga Min Yuen liituma nii orang asli 'sid kui ka naisi.

Kui MRVA oli üles seadnud mitmeid džunglibaase, hakati korraldama rünnakuid Briti koloniaalpolitsei ja -sõjaväe baasidele. Kommunistid ründasid nii tinakaevandusi kui kummikasvandusi, eesmärgiks oli muuta Malaia koloniseerimine brittide jaoks jätkusuutmatult kalliks. Britid üritasid kättemaksuks mässulisi näljutada, kasutati põletatud maa taktikat, toitu jaotati kaardisüsteemi alusel, tapeti pudulojuseid ning maapiirkondade põllumajandust hävitati õhusõidukitelt mürki pritsides. Konflikti alguses viis koloniaalvõim relvastamata külaelanike seas läbi ka kohtuta hukkamisi, millest kurikuulsaim on Batang Kali veresaun ehk "Briti Mỹ Lai". Peale selle viidi Briggsi plaani alusel 400 000 kuni 500 000 inimest (kuni 10% tollasest Malaya rahvastikust) vangilaagritesse, mida nimetati uuteks küladeks. Sellega jäeti kohalikud ilma põhiõigustest ning rikuti Genfi konventsioone. Vangilaagritesse määrati ka orang asli põliselanikke, kuna britid kahtlustasid neid kommunistidega koostöös.^[7]^[8]

Malaia kriis mõjutas paljusid tulevasi mässulistevastaseid sõdu, näiteks üritasid Ameerika Ühendriigid Vietnami sõjas (suuresti ebaõnnestunult) Briti strateegiat jäljendada.^[9] Kuigi hädaolukord kuulutati 1960. aastal lõppenuks, alustas kommunistide juht Chin Peng Malaya valitsuse vastu 1967. uue kampaania. Mässu teine faas kestis aastani 1989, kui Hat Yais Tais allkirjastati rahuleping.^[10]

↑ Deery, Phillip. "Malaya, 1948: Britain's Asian Cold War?." Journal of Cold War Studies 9, no. 1 (2007): 29–54.
↑ Siver, Christi L. "The other forgotten war: understanding atrocities during the Malayan Emergency." In APSA 2009 Toronto Meeting Paper. 2009., p.36
↑ Amin, Mohamed (1977). Caldwell, Malcolm (toim). The Making of a Neo Colony. Spokesman Books, UK. Lk 216.
↑ Burleigh, Michael (2013). Small Wars, Faraway Places: Global Insurrection and the Making of the Modern World 1945–1965. New York: Viking – Penguin Group. Lk 164. ISBN 978-0-670-02545-9.
↑ Burleigh, Michael (2013). Small Wars Faraway Places: Global Insurrection and the Making of the Modern World 1945–1965. New York: Viking – Penguin Group. Lk 163–164. ISBN 978-0-670-02545-9.
↑ Hack, Karl (28. september 2012). "Everyone Lived in Fear: Malaya and the British way of Counterinsurgency". Small Wars and Insurgencies. 23: 672 – cit. via Taylor and Francis Online.
↑ Leary, John D. (1995). Violence and the Dream People: The Orang Asli in the Emergency 1948–1960. Athens: Ohio University Press. Lk 42–43. ISBN 0-89680-186-1.
↑ Siver, Christi (2009). "The Other Forgotten War: Understanding Atrocities during the Malayan Emergency Malayan Emergency". Vaadatud 25. jaanuar 2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)^{[alaline kõdulink]}
↑ Tilman, Robert O. (1966). "The Non-Lessons of the Malayan Emergency". Asian Survey. 6 (8): 407–419. DOI:10.2307/2642468. ISSN 0004-4687. JSTOR 2642468.
↑ Said Zahari (2007). The Long Nightmare: My 17 Years as a Political Prisoner. Cheras, Kuala Lumpur: Utusan Publications & Distributors. Lk 102. ISBN 9789676119391.

[1] Deery, Phillip. "Malaya, 1948: Britain's Asian Cold War?." Journal of Cold War Studies 9, no. 1 (2007): 29–54.

[Siver,_Christi_L_2009._p.36-2] Siver, Christi L. "The other forgotten war: understanding atrocities during the Malayan Emergency." In APSA 2009 Toronto Meeting Paper. 2009., p.36

[3] Amin, Mohamed (1977). Caldwell, Malcolm (toim). The Making of a Neo Colony. Spokesman Books, UK. Lk 216.

[4] Burleigh, Michael (2013). Small Wars, Faraway Places: Global Insurrection and the Making of the Modern World 1945–1965. New York: Viking – Penguin Group. Lk 164. ISBN 978-0-670-02545-9.

[5] Burleigh, Michael (2013). Small Wars Faraway Places: Global Insurrection and the Making of the Modern World 1945–1965. New York: Viking – Penguin Group. Lk 163–164. ISBN 978-0-670-02545-9.

[:2-6] Hack, Karl (28. september 2012). "Everyone Lived in Fear: Malaya and the British way of Counterinsurgency". Small Wars and Insurgencies. 23: 672 – cit. via Taylor and Francis Online.

[7] Leary, John D. (1995). Violence and the Dream People: The Orang Asli in the Emergency 1948–1960. Athens: Ohio University Press. Lk 42–43. ISBN 0-89680-186-1.

[8] Siver, Christi (2009). "The Other Forgotten War: Understanding Atrocities during the Malayan Emergency Malayan Emergency". Vaadatud 25. jaanuar 2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)^{[alaline kõdulink]}

[9] Tilman, Robert O. (1966). "The Non-Lessons of the Malayan Emergency". Asian Survey. 6 (8): 407–419. DOI:10.2307/2642468. ISSN 0004-4687. JSTOR 2642468.

[The_Long_Nightmare-10] Said Zahari (2007). The Long Nightmare: My 17 Years as a Political Prisoner. Cheras, Kuala Lumpur: Utusan Publications & Distributors. Lk 102. ISBN 9789676119391.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]